Ajalugu

1980. aasta viimasel pühapäeval kell 15.00 on Tamsalu kultuurimaja teatrisaalis süttinud tuled . Tasase sahinaga avaneb eesriie . Löövad särama mitmevärvilised lavavalgustid ning tekib tunne, et kohe-kohe võib etendus alata…
Nelisada kohta saalis, 128 m² lavapinda, 33 m lava kõrgust….
32 aastat on Tamsalu rahvas olnud ilma kultuuriasutuseta, kuid nüüd ollakse valmis vastu võtma mis tahes kollektiivi, olgu see siis paljuliikmeline tantsuansambel või keerukat lavatehnikat nõudev teater. Avarus ongi kultuurikollet iseloomustav joon. Olgu siis tegu lava, tantsusaalide, prooviruumide, fuajeede või tavaliste koridoridega.
Projekteeriti, RPI “Maaehitusprojekt”(arhitektid Peep Jänes, Tõnu.Mellik, projekti peainsener Mati Vahemets, sisekujundus Saima Truupõllult) poolt 1972.a. Ehitaja Tapa MEK-I, Rakvere mehhaniseeritud ehituskolonn. Valmis 1980. Esindab klassikalist Põhjamaade modernismi oma suurte selgete sissepoole pööratud mahtudega pargi miljöös reljeefi järgides.

Kell 15.00 võis partei rajoonikomitee 1. sekretär Ülo Niisuke öelda Tamsalu kultuurimajaavatseremoonia avasõnad, lindi lõikas läbi EKP KK sekretär Rein Ristlaan. Kultuurimaja direktor Hilja Valtin palus külalised saali. Nende hulgas Arnold Green, Bruno Saul, Johhannes Lott, Peeter Palu, Mihkel Sistok jt
Häid sõnu pälvisid ehitajad vanemtöödejuhataja Toivo Lepanen , maja perenaiseks tituleeritud töödejuhataja Els Aavekukk, peainsener Guido Kruusel jt. Tantsusaalis oli avatud kunstnik Richard Uutmaa akvarellide näitus, mängudetoas skulptuuride näitus. Esimese kontserdi uues majas andis RAT “Estonia” operetitrupp. Nii algab ühe kultuurimaja lugu.

28.detsembril 2015.a. tähistab kultuurimaja oma 35ndat tegevusaastat.
Kultuurimaja ise on säilitanud oma nõukogude aegse ehituskunsti omapära ning esialgse funktsiooni ning lisatud nende hoonete nimekirja, millist tuleks säilitada . Säilinud väga autentselt, mis eriti oluline pärast paarilise Haapsalus renoveerimist.
Tamsalu kultuurimaja on RKM – riiklik kultuurimälestis – kõige väärtuslikumad unikaal- ja tüüpehitised- XX sajandi ehitised- kinnitamise nimekirjas.
Kultuurimaja on juhatanud Hilja Valtin, Urmas Tamm, Janek Habanen, Julia Komp. Alates 1997ndast aastast on kultuurimaja juhatajaks Tiia Uudeberg.
Kultuurimajas on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Hetkel on renoveeritud tualetid, proovisaal, asendatud uksed ja aknad ning viidud maja õhkküttelt keskküttele, paigaldatud ATS, soojustatud katused. Renoveerimist ootavad teatrisaal, tantsu- ja banketisaal, ringi- , abi ja tööruumid, elektri- heli- ja valgustussüsteemid. Majas toimetavad rõõmsalt koos hulk tantsurühmi, pilli- ja lauluklasse, näiteringe, kunstiklass, muusika-mängu-kool „Tõruke“, kapell „Lustpill“, tantsuansamblid, usurühmad. Kultuurimajas paiknevas direktori ametikorteris on end sisse seadnud eakate klubi „Igihaljad“, töökoda ja garaaži kasutab valla kommunaalosakond. Majas töötavad Tamsalu raamatukogu ja kohvik-baar.
Tamsalu Kultuurimaja on tunnustatud 2013nda aasta töö eest MAAKONNA SÄDEORGANISATSIOONI tiitliga.